Site Title

Featured

First blog post

This is the post excerpt.

This is your very first post. Click the Edit link to modify or delete it, or start a new post. If you like, use this post to tell readers why you started this blog and what you plan to do with it.

post

Mida kujutab endast INFOTEADUS?

3. novembril toimus infotund, kus külalisloendjaks oli Sirje Virkus ning teemaks infoteadus. Loengu eesmärk oli kujundada ja süvendada teadmisi ja arusaamu sellest, mis on infoteadus. Nagu kirjeldas Sirje: infoteadus on noor teadusala, mis kerkis esile peale II ms. Tänaseks on infoteadus kujunenud oluliseks õppe- ja uurimisvaldkonnaks. Raamatukogunduse ja infoteaduse ühtsust toetavate käsitluste kohaselt võib infoteaduse juur otsida juba Sumeri riigist ja infoteaduse institutsionaliseerumist nähakse raamatukogude tekkes.
(S. Virkus, https://dti6001.files.wordpress.com/2017/11/sirje_virkus_-_infoteadused.pdf)

“… infoteadus ühendab ja kasutab erinevaid teooriaid, põhimõtteid, tehnikaid ja tehnoloogiaid probleemide lahendamiseks. Selle erialade sulandit nimetatakse infoteaduseks, mille hulka kuuluvad sellised valdkonnad nagu arvutiteadus, kognitiivteadus, psühholoogia, matemaatika, loogika, informaatikateooria, elektroonika, kommunikatsioon, keeleteadus, majandus, klassifikatsiooniteadus, süsteemteadus, raamatukogunduse ja juhtimisteadus. Nendega kaasneb probleemide lahendamise teabe – selle genereerimise, organiseerimise, esindamise, töötlemise, levitamise, kommunikatsiooni ja kasutamise kohta.
(https://www.asist.org/about/information-science/)

Teabe üleküllus on termin, mida kasutatakse et kirjeldada raskusi mõistmisega ja otsuste tõhusaks tegemiseks, kui selle teemal on liiga palju teavet. Info üleküllus tekib siis, kui süsteemi sisendkogus ületab selle töötlemisvõimsust. Otsustajad on kognitiivse töötlemise suutlikkuse üsna piiratud. Sellest tulenevalt tekib info ülekülluse korral otsustuskvaliteedi vähenemine.
(https://en.wikipedia.org/wiki/Information_overload)

Enamiku inimeste olemasolu jaoks oli kindel, et maailm, kus te sureta on tunduvalt sama kui sellesse millesse teie sündinud olete. Kuid see ei ole enam nii ja üsna kiiresti inimesed isegi ei sure üldse, ütleb futurist Ray Kurzweil. “Me ei tunne 21. sajandil 100 aasta pikkust edu – see on rohkem kui 20 000 aasta pikkune edu (tänapäeval),” kirjutas Kurzweil 2001. aastal. Mõelge, kui palju asju on viimase kümne aasta jooksul muutunud – traadita internet, nutikad telefonid, Facebook ja Twitter – ja siis proovige ette kujutada, kui suurel määral erinevad asjad 2021. aastal või isegi 2100. aastal.
(http://bigthink.com/think-tank/big-idea-technology-grows-exponentially)

Infotehnoloogia eriala juured olid kolmes II maailmasõja järgses arengus: Shannoni-Weaveri informatsiooniteooria mudel, Norberti Wieneri küberneetika teaduse kontseptsioon ja elektrooniliste arvutite väljatöötamise ja tootmise kiire areng. Need uuendused viitasid uuele õppevaldkonnale, kus paljud teadusharud võiksid olla ühendatud “teabe” ühtseks ideeks. Pärast seda, kui Gruusia Tehnoloogiainstituut asutas 1963. aastal esimese ametliku infoteaduse programmi, arenes see distsipliin kiiresti mitmetesse teistesse ülikoolidesse kas iseseisva õppevaldkonnana või erialana sellistes osakondades nagu raamatukogundus, infotehnoloogia või insenerid.
(https://www.britannica.com/science/information-science)

Viited allikatele

Inimese ja arvuti interaktsioon

17. novembril tomimus külalisloeng teemal “inimese ja arvuti interaktsioon”, mida tutvustas meile David Lamas ning teine külastaja oli Mati Mõttus. See oli meie esimene võõrkeelne loeng (vähemalt minu jaoks), kuid see ei esitanud vähemalt minu jaoks mingisuguseid raskusi. Aga mis on “inimese ja arvuti interaktsioon”. “Inimese ja arvuti interaktsioon” (HCI) on uurimis valdkond, mis keskendub arvutitehnoloogia kujundamisele ja eelkõige inimeste (kasutajate) ja arvutite vahelisele suhtlemisele. See hõlmab mitmeid valdkondi, nagu infotehnoloogia, kognitiivne teadus ja inimfaktorite konstrueerimine. Kuigi algselt oli see seotud arvutitega, on HCI laiendanud seda, et see hõlmaks peaaegu kõiki infotehnoloogia disaini vorme. (https://www.interaction-design.org/literature/topics/human-computer-interaction)

Alguses räägiti millest “inimese ja arvuti interaktioon” koosnes: hulga palju erinevaid valdkondi nagu näiteks psühholoogia, mehaanika, sotsioloogia, keeled jne. Anti ülevaade ka arvuti tekkimise ajaloost ning ka selle rakendusviisid. Üsna huvitav oli näha kuidas vanasti olid hiiglaslikud arvutid, esimene hiir oli mõnevõrra naljakas kuna see oli puidust. (https://dti6001.files.wordpress.com/2017/11/david_lamas_hci.pdf)

Üks oluline HCI tegur on see, et erinevad kasutajad moodustavad oma suhtlemisest erinevaid kontseptsioone või vaimseid mudeleid ning neil on erinevad viise õppimiseks, teadmiste ja oskuste säilitamisel (erinevad kognitiivsed stiilid nagu näiteks “vasakpoolsed” ja “parempoolsed” ” inimesed). Lisaks on kultuuriliste ja rahvuslike erinevuste osatähtsus. HCI uurimisel või kujundamisel on muuhulgas oluline, et kasutajaliidese tehnoloogia muutub kiiresti, pakkudes uusi suhtlusvõimalusi, mida varasemad uurimistulemused ei pruugi rakendada. Lõpuks muudavad kasutaja eelistused uued liideseid järk-järgult. (http://searchsoftwarequality.techtarget.com/definition/HCI-human-computer-interaction)

HCI erineb inimese teguritest ja ergonoomiast, kuna HCI keskendub pigem kasutajatele, kes töötavad spetsiaalselt arvutitega, mitte muude masinate või kujundatud esemetega. HCI-s on tähelepanu keskmes ka arvuti- ja riistvara mehhanismide rakendamine inimese ja arvuti interaktsiooni toetamiseks. Seega on inimtegurid laiemad terminid; HCI-d võiks kirjeldada arvutite inimteguriteks – kuigi mõned eksperdid püüavad neid valdkondi eristada. HCI erineb ka inimfaktoritest selle poolest, et keskendutakse vähem korduvatele tööülesannetele ja -protseduuridele ning palju vähem rõhuasetusele füüsilisel stressil ja kasutajaliidese füüsilisel kujul või tööstusdisainil, näiteks klaviatuuridel ja hiireseadmetel. (https://en.wikipedia.org/wiki/Human%E2%80%93computer_interaction)

Paljudel juhtudel oli HCI eelkäija, mis kasvab ja muutub selleks, mida nimetame nüüd “UX-disainiks”. Vaatamata sellele püsivad HCI ja UX disaini vahel mõned erinevused. HCI uurijad kipuvad olema rohkem akadeemiliselt keskendunud ja tegelevad teadusuuringutega ja kasutajate empiiriliste arusaamade väljatöötamisega. Samas, UX disainerid kipuvad olema valdkonnale orienteeritud ning enamus UX disaineritest on seotud toote või teenuse ehitamisega, näiteks nutitelefoni rakendusega või veebisaidiga. Sellest erinevusest hoolimata on praktilistel kaalutlustel toodetele, mida UX disainerid endid puudutavad, otsesed lingid HCI spetsialistide leidudele kasutajate mõtteviiside kohta. Seetõttu on vähe mõtet nende valdkondade eraldamist suures ulatuses. (https://www.interaction-design.org/literature/topics/human-computer-interaction)

Kasutatud materjali loetelu

Haridustehnoloogia akadeemilise suuna loeng

6. oktoobril käis meil esinemas Mart Laampere, kes rääkis meile haridustehnoloogia akadeemilise suuna tegemistest. Kui ta meile teemat näitas, siis mul plnud aimu, mida haridustehnoloogia endast kujutas. Alguses küsiti, millal toimus tiigrihüpe. Ma ise teadnud, mis see oli ja andsin oma vastuseks, et toimus 2000-2020. Mart andis, siis meile lühikese ülevaate tiigrihüpest. “Tiigrihüpe” on Eesti riiklik projekt, mille raames suunati suured investeeringud arvutusvõimsuste suurendamisele ja andmesideühenduste arendamisele, rõhuga hariduseinfrastruktuuri parandamisel.
(https://www.slideshare.net/martlaa/haridustehnoloogia-akadeemiline-suund?ref=https://dti6001.wordpress.com/2017/10/06/haridustehnoloogia-akadeemilise-suuna-loeng/;
https://et.wikipedia.org/wiki/Tiigrih%C3%BCpe)

Digioskuste õpetamise korraldus Eesti üldhariduskoolides on ebaühtlane: viiendik koolidest alustab digioskuste õpetamist eraldiseisva ainena juba I kooliastmes, umbes pooltes koolides õpetatakse digioskusi eraldi ainena ka II ja III kooliastmes. Sarnaselt on ebaühtlane erinevate digioskuste roll ja osakaal ainekavades: kõige rohkem on ainekavades kirjeldatud infootsinguga seotud digioskuste õpetamist ja seda läbivalt kõigis kooliastmetes, kuigi info kriitilise hindamise osatähtsus kerkib tugevamalt esile alles III kooliastme ainekavades. Sisuloomega seotud digioskuste õpetamist on ainekavades märksa vähem esile toodud, seejuures puuduvad viited tehnoloogiaharidusega seotud oskuste (nn sisuloome 2) omandamisele erinevate kooliastmete ainekavades peaaegu täielikult. Ligikaudu kolmandikus üldhariduskoolidest ei pakuta õpilastele ühtegi IKT-huviringi digioskuste omandamiseks.
(http://www.praxis.ee/tood/ikt-haridus/)

Juba praegu on koole, kus õppetöös osalevad robotid. Uued tehnoloogilised vahendid teevad laste ja noorte õpetamises revolutsiooni. Aeg, mil koolitund koosnes õpetaja rääkimisest ja õpilaste kuulamisest, on läbi saamas. Uued lahendused panevad tööle eranditult kogu klassi, muutes õpilased iseendi õpetajateks. Robotõpetajad saavad hakkama siiski vaid kõige elementaarsemate ülesannetega – seegi on alles katsetamisjärgus – kuid nad on äärmuslikud tõendid tehnoloogilisest murrangust, mis jõuab lähiaastatel maailma klassiruumidesse. Puutetundlikud ekraanid, digitaalsed tahvlid, õpilaste endi koostatud online-entsüklopeediad, harivad arvutimängud jne – kõik see on tänapäeva laste jaoks täiesti loomulik. Nad on täieõiguslikud digitaalsete ranitsate põlvkonna esindajad, kes on üles kasvanud arvutite, nutitelefonide ja Vikipeediaga.
(http://www.imelineteadus.ee/uudised/2010/11/26/tuleviku-klassiruum)

Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks. Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui –  e-õppimist (e-learning), –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology) –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology), –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design), on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi toetamiseks.•  Haridustehnoloogia uurimisvaldkonnaks on tehnoloogia niivõrd kui see avaldab mõju õppimisprotsessile – õppematerjalide edastamisele, suhtlemise toetamisele, tagasisidele ja hindamise võimaldamisele.
(https://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng1?ref=http://ifi7056.wordpress.com/1-nadal/)

Kasutatud allikate loetelu:
1. https://www.slideshare.net/martlaa/haridustehnoloogia-akadeemiline-suund?ref=https://dti6001.wordpress.com/2017/10/06/haridustehnoloogia-akadeemilise-suuna-loeng/
2. https://et.wikipedia.org/wiki/Tiigrih%C3%BCpe
3. http://www.praxis.ee/tood/ikt-haridus/
4. http://www.imelineteadus.ee/uudised/2010/11/26/tuleviku-klassiruum
5. https://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng1?ref=http://ifi7056.wordpress.com/1-nadal/

Matemaatikast meid ümbritsevates tehnoloogiates

29. septembril toimus meil loeng, kus meil oli külaliseks Andi Kivinukk. Ta on õppejõud matematika osakonnast ja rääkis meile teemast “matemaatika meid ümbritsevatest tehnloogiates”. Alguses esitas ta küsimuse, kas matemaatika on ainult halvate hinnete ja stressi põhjustaja? Kasutades Josiah Willard Gibbsi (füüsik, mehaanik, matemaatik, termodünaamika ja statistilise mehaanika alusepanija) ütles ta, et “matemaatika on üks keel”. Aga ta lisas, et matemaatika on võib omas mõistes olla kunst, mitte ainult teadus.
(https://dti6001.files.wordpress.com/2017/09/andi_kivinukk_-_matemaatika.pdf)

Esimesed numbrid, mis üldse tekkisid on pärit Indiast, kuid tänapäeva kasutusel on sealt ainult null. 1, 2, 3 jne tulid Araabiast ja seepärast on need kutsutud araabia numbriteks. Kusjuures araablased tõlkisid india numbrid endale kasutatavaks. Roomas, kus matemaatika sündis, kasutati oma sumbti süsteemi (I, II, III jne).
(https://www.pitara.com/science-for-kids/5ws-and-h/where-did-numerals-originate/)

Nii melik kui see ka oleks, suur osa meie elust on mõjutanud matemaatikud ja nende teadmised. James Maxwell loos esimese värvilise fotograafi, Charles Babbage pani aluse arvutitele (teoreetiline osa vähemalt, kuna ta ei suutnud oma eluajal ühtegi luua), Jogn von Neuman oli digitaalse arvuti varajane looja ning need kõik varem mainitud inimesed vaevalt võtab kokku matemaatika saavutuse selles maailmas.
(http://www.businessinsider.com/important-mathematicians-modern-world-2012-7#and-that-barely-scratches-the-surface-21)

Matemaatikal on palju rakendusi tänapäeva ellu. Üks neist on GPS. GPS oli algselt mõeldud sõjalise navigeerimiseks, kuid tänaseks on see peagi iga telefonis, arvutis ja muu tehnika seadmes olemas. GPS töötab triangulatsiooni põhimõttel, ehk sinu kaugus kolmest sateliidist. On ligi 30 sateliiti, mis on Maa orbiidis ning 4 neist on vähemalt igale GPS´ile paista.
(http://www.physics.org/article-questions.asp?id=55)

Saab mainida veel krüpteerimist. Selle põhiline kasutus on kaitsta informatsiooni, muutes seda informatsiooni arusaamatuks arvude ja/või tähtede kombinatsiooniks. Kusjuures, krüpteerimine on väga vana viis info salastamiseks. Egibtlased olid ühed esimesed, kes kasutasid krüpteerimist. Krüpteerimine andis elu crüptoanalüüsimisele, mis oli mõeldud krüpteeritud info päevavalgele toomist.
(http://searchsecurity.techtarget.com/definition/encryption)

Kasutatud allikate loetelu

1)https://dti6001.files.wordpress.com/2017/09/andi_kivinukk_-_matemaatika.pdf
3)https://www.pitara.com/science-for-kids/5ws-and-h/where-did-numerals-originate/
3)http://www.businessinsider.com/important-mathematicians-modern-world-2012-7#and-that-barely-scratches-the-surface-21
4)http://www.physics.org/article-questions.asp?id=55
5)http://searchsecurity.techtarget.com/definition/encryption

Peeter Normaku “Rakendusinformaatika ja selle roll infoühiskonnas”

16. septembril toimus loeng, kus oli kohale tulnud Peeter Normak, et rääkida rakendusinformaatikast. Loeng alustati küsimuste püstitamisega, mille vastust pidid kuulajad loengu lõpuks aru saama. Algsuses tutvustati informaatika mõiste kujunemisele. Räägiti, et pärineb saksa ja prantuse keelest. Kasutati terminit juba hilis viiekümnendatel, aga võeti laiemasse kasutusse järgmisel kümnendil. Siis mindi edasi selle mõiste seletamisele ning tänapäeva definitsioonide võrdlemine erinevate allkate vahel. Räägiti ka kuidas informaatika nimetus on erinev Ameerika ja mandri Euroopa vahel. Nagu seletas Peeter Normak, rakendusinformaatika on üks informaatika alavaldkondadest, mis käsitleb informaatika rakendamist teistesse valdkondadesse.
(https://dti6001.files.wordpress.com/2017/09/peeter_normak_-_rakendusinformaatika_akadeemiline_suund.pdf)

Meile näidati informaatika kohustuslikud ained. Hiljemuurisin kodus neid täõsemalt järgi ning mul tekitas mulle muret, sest mul polnud aimugi, mida ükski nendest ainetest, mida ma pole veel õppinud, üldse üritab õpetada. Näidati ka informaatika valikmoodulid. Mõlemad olid oma ainete puhul huvitavad, aga ma vist kavatsen võtta Digitaalse Meedia mooduli. Pilgu heitsime ka valikainetele, millest enamus kõlasid huvitavad olevat.
(https://ois2.tlu.ee/tluois/kava/IFIFB/17.DT, https://dti6001.files.wordpress.com/2017/09/peeter_normak_-_rakendusinformaatika_akadeemiline_suund.pdf)

Mis mulle väga paistis silma loengu ajal oli Rakvere “tark maja”, mida Normak tutvustas. Selle põhimõte on tõhustada kodu- ja kontoriseadmete, hoone tehnosüsteemide ning hoone kui terviku haldamist. Nende peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge piirkondliku ettevõtluse arengule nii kvalifitseeritud spetsialistide, erinevate uuringute ja koolituste, aga ka füüsilise keskkonna näol. Kogu see jutt oli minu jaoks väga huvitav, kuid kahjuks avastasin kodus seda järgi uurides neti kaudu, et tark maja oli komunaalvõlgade tõttu pankrotti läinud.
(www.rakveretarkmaja.ee)

Räägiti ka veidi Digitehnoloogiate instituudi projektidest. Lühikirjeldus ühest projektidest. Incoming – Interdistsiplinaarsed õppekavad informaatikas. See onTempus programmi poolt rahastatud projekt, mille eesmärk on tugevdada Serbias kõrgharidusmaastikku ning suurendada tööhõivet ja õpilaste ja õpetajate mobiilsust.
(http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Teadus/Haridustehnoloogia-keskus/Kaimasolevad-projektid)

Mis mul tekitas kahtlust, õigemini öeldes arusaamatus, oli see, et ei olnud kursis terminiga asjade interner. Lähemalt uurides selgus, et see on asjade ühendamine netti kaudu. Kuna neti eest maksmine on odavamaks lainud ning seadmed on muutunud võrgupõhised, siis võib öelda, et suur osa su elust võibki muutuda võrgupõhiseks nt. toidutegemine.
(https://www.forbes.com/sites/jacobmorgan/2014/05/13/simple-explanation-internet-things-that-anyone-can-understand/#1a07d8501d09)

Viited: